Alustauseks veidi ametlikud statistikad, mis on vabalt kättesaadavad veebis.

Statistika järgi elab Eestis 85 500 Venemaa kodanikku. Neist 75 000-l on pikaajaline elamisluba.

2021. aasta rahvaloenduse andmetel oli valgevenelaste arv Eestis 11606 inimest, kellest 4981 olid mehed ja 6625 naised. Alla 17-aastaste laste arv on 625 inimest. Pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) arv on 4783 inimest. 2023. aasta hinnangul on venelasi Eestis 306 801 ehk 22,46% kogu elanikkonnast.

Seejärel läheme IDA-VIRUMAA maakonda.

Maakonnale on iseloomulik venelaste ja venekeelse elanikkonna ülekaal selles. 2021. aasta Eesti rahvaloenduse andmetel.

73,3 % maakonna elanikkonnast (97231 inimest)

18,5 % — eestlased (24 490 inimest)

2,5 % — ukrailased (3 265 inimest)

2,1 % — valfevenelased (2 720 inimest)

0,8 % — soomlased (1 065 inimest)

0,3% - tatarlased (433 inimest)

0,3% olid sakslased (345)

0,3% - poolakad (338 inimest)

0,2% lätlasi (288 inimest)

0,2% olid leedulased (263 inimest),

0,1% - armeenlased (188 inimest)

0,1% olid juudid (115 inimest).

1,4% olid teistest rahvustest (1,809)

0, 1% elanikkonnast on teadmata (191 inimest).

Eesti 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas maakonnas 132741 inimest, neist:

Eesti kodanikud - 56,86% (75472 inimest)

Venemaa kodanikud - 26,9% (35705)

kodakondsuseta isikud - 13, 96% (18529)

teiste riikide kodanikud - 2,27% (3014 inimest)

Kodakondsus teadmata – 0,02% (21 inimest).

Eesti 2021. aasta rahvaloenduse andmetel on 73,25% maakonna elanikkonnast venelased ehk 30,84% kõigist Eesti venelastest elab Ida-Virumaal. Eesti 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab maakonnas 43,71% (35 705 inimest) kõigist Eestis elavatest Venemaa kodanikest.

Loomulikult võite veel vaadata, süveneda Internetti, kuid mõtlevate inimeste jaoks on statistika minu arvates üsna selge. Loodan, et meie lugejad jälgivad uudiseid ja hoiavad end kursis praeguste sündmustega. Valitsuskoalitsioon, mida esindavad vastavad ministeeriumid, on ette valmistanud eelnõu, mis võtab Eesti Vabariigi elanikelt, kes on Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikud, õigus hääletada kohalike omavalitsuste valimistel. Statistika järgi on selliseid inimesi Eestis umbes 85 000 ja Ida-Virumaal 26,9% (35 705) Venemaa kodanikest.

Kodakondsuseta isikuid, kellelt võtta õigust hääletada kohalikel valimistel, kutsuvad üles ka valitsuskoalitsiooni parteide tipp-poliitikud - 13,96% (18 529). 2021. aasta rahvaloenduse andmetel on Eesti kodanike arv maakonnas 56,86% (75 472 inimest). 2021. aasta Eesti rahvaloenduse samade andmete kohaselt elas maakonnas 132 741 inimest

Teeme põhikooli jaoks lihtsa aritmeetika ja saame: 132741 - (35705 + 18529) = 78507 inimest, mis on üle poole Ida-Virumaa elanikest.

Pilt üksikutest linnadest, sh Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kiviõli, kus elab maakonna põhielanikkond, on veelgi kurvem, sest elanikkond on koondunud peamiselt maakonna linnakeskustesse. Seega näeme elementaarse aritmeetika põhjal, et valitsus, parlament ja üksikud poliitikud tahavad jätta valimisõigusest ilma alalise elamisloaga inimesed, kes on enamasti Eestis sündinud ja kellel ei ole muud kodumaad. Ja neil on siin pikaajaline sotsialiseerumine, mis tähendab tööd, perekondi, lähisugulasi, sugulaste haudu, kinnisvara, maksude maksmist, osalemist avalikus elus. Ja nad ei ole üldse süüdi Venemaal ja Ukrainas toimuvate sündmuste eest. Sellegipoolest omistatakse valimisõiguse ühe põhilise kodanikuõiguse äravõtmine just sündmustele eespool nimetatud riikides.

Kas teid, kallid lugejad, ei häiri, et sellised asjad juhtuvad väidetavalt demokraatlikus riigis?

Kas maakonnakeskuste valitsused on legitiimsed, kui enamikku elanikke ei lubata valimiskastide juurde? Ja kas maakonna elanikud on lojaalsed kohalikele omavalitsustele, mida neil ei lubatud valida? Ja kas sel viisil valitud maakonnalinnade saadikud ja tippjuhtkond täidavad nende inimeste püüdlusi ja tahet, kes neid ei valinud, ja järelikult, maakonnalinnad, et täita nende inimeste püüdlusi ja tahet, kes neid ei valinud, ja seetõttu ei ole valijaskond?

Arvan, et Tallinna ja Harjumaa statistikat oleks huvitav näha. Kindlasti on pilt mitte vähem ja võib-olla digitaalses mõttes isegi masendavam. Sest pealinna linnapea ametikohale asumine on paljude valitsuskoalitsiooni praeguste poliitikute vana unistus. Riik, kus sellised sündmused toimuvad, ei ole tegelikult demokraatlik.

Ilja Masljakov