I ÜLDSÄTTED

1. Erakonna nimi

1.1. Erakond kannab nime: "KOOS Organisatsioon Osutab Suveräänsusele" (edaspidi Erakond)

1.2. Erakonna lühend on "KOOS".

1.3. Erakonnal on oma lipp, hümn, embleem, märk ja muu sümbolika.

1.4. Erakonnal on pangakonto Eesti territooriumil asuvas pangas.

1.5. Erakonnal on oma veebisait ja e-post.

2. Erakonna asukoht

2.1. Erakond on üle-eestiline poliitiline organisatsioon, mille peajuhatus asub Eesti Vabariigi pealinnas, Tallinnas.

2.2. Erakonna teised kontorid võivad asuda piirkondlike osakondade või kohalike omavalitsuste osakondade asukohas.

3. Erakonna eesmärk

3.1. Erakond KOOS on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, mis tagaksid turvalisuse ja kvaliteetse elukeskkonna Eestis elavatele inimestele.

3.2. Erakonna eesmärgid on üksikasjalikult kirjeldatud erakonna programmis ja avaldatud erakonna ametlikul veebisaidil.

3.3. Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid hõlmavad liikmete ja toetajate kaasamist, poliitiliste huvide väljendamist ning osalemist riigivõimus ja kohalikus omavalitsuses.

4. Muud üldsätted

4.1. Erakonna poliitilise tegevuse aluseks on selle põhilised ideoloogilised põhimõtted, erakonnaseadus, erakonna programm ja põhikiri.

4.2. Erakonnal on õigus luua fonde ja osaleda teiste mittetulundusühingute tegevuses seaduses sätestatud korras.

4.3. Erakonnal on õigus arendada koostööd teiste erakondade ja liikumistega nii Eestis kui ka välismaal ning osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides oma eesmärkide saavutamiseks.

4.4. Erakonna siseasjade korraldamist reguleerivad erakonna põhikiri, programm ja "Erakonna Eetikakoodeks" (sisekord).

4.5. Erakonnal on õigus omada oma trükitud või elektroonilist väljaannet.

4.6. Erakonnal on õigus koguda liikmemaksu vastavalt erakonnaseaduses sätestatud nõuetele.

II ERAKONNA LIIKMED

5. Nõuded erakonna liikmele

5.1. Poliitilise erakonna liikmeks võib olla teovõimeline Eesti kodanik, kes ei ole noorem kui 18 aastat.

5.2. Poliitilise erakonna liikmeks võib olla ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes alaliselt elab Eestis, jagab Erakonna väärtusi ja eesmärke ning kelle liikmelisust ei piira seadus.

6. Erakonda vastuvõtu tingimused ja kord

6.1. Inimene võib saada erakonna liikmeks oma avalduse alusel.

6.2. Erakonna juhatus vaatab isiku avalduse läbi erakonna liikmeks vastuvõtmiseks.

6.3. Kui avaldus esitatakse tuntud või avaliku isiku poolt, võib erakonna juhatus kutsuda kokku erakonna nõukogu (valikuline).

6.4. Erakonna juhatus kinnitab uue erakonna liikme lihthäälteenamusega.

7. Erakonna liikme õigused

7.1. Osaleda erakonna tegevuses ja üritustel.

7.2. Saada teavet erakonna tegevusest ja plaanidest.

7.3. Esitada ettepanekuid kõigis erakonna tegevust puudutavates küsimustes.

7.4. Esitada oma seisukohti ja arvamusi erakonna projektide osas.

7.5. Esitada kandidatuure ja olla valitud erakonna juhtorganitesse.

7.6. Osaleda erakonna juhtorganite liikmete valimistel.

7.7. Kasutada erakonna sümbolikat.

7.8. Olla volitatud erakonna nõukogus.

7.9. Lahkuda erakonnast.

8. Erakonna liikme kohustused

8.1. Järgida Eesti Vabariigi seadusi ja põhiseadust.

8.2. Järgida erakonna põhikirja ja täita juhtorganite korraldusi.

8.3. Järgida "Erakonna Eetikakoodeksit".

8.4. Aidata kaasa erakonna tegevusele, arengule ja maine tõstmisele.

8.5. Aidata kaasa erakonna programmi eesmärkide saavutamisele.

8.6. Saades valitud erakonna juhtorganitesse, osaleda aktiivselt nende töös.

8.7. Oma tegudega või tegevusetusega mitte kahjustada erakonna ja selle liikmete mainet.

8.8. Saades valituks riigivõimu organitesse (parlament, Euroopa Parlament, kohalik omavalitsus) erakonna nimekirjas ja on kavas lahkuda erakonnast või üle minna teisele erakonnale, tuleb loobuda oma volitustest ja üle anda mandaat (hääletajatele) erakonnale, kelle poolt ja kust ta valiti.

9. Erakonna liikmete nimekiri

9.1. Erakonna liikmete nimekirja peab erakonna juhatusErakonnaseaduse §-s 8¹ ettenähtud korras.

9.2. Muudatused erakonna liikmete nimekirjas tehakse erakonna juhatuse või juhatuse poolt selleks volitatud isiku poolt.

10. Erakonna liikme väljaarvamise tingimused ja kord

10.1. Erakonna liikme erakonnast väljaarvamine toimub, kui ta teadlikult rikub erakonna põhikirja, erakonna programmi, "Erakonna Eetikakoodeksit" või erakonna juhtorganite korraldusi.

10.2. Väljaarvamise otsuse teeb Erakonna Nõukogu koostöös Erakonna Aukohtuga.

10.3. Erakonna Nõukogu otsus erakonna liikme väljaarvemise kohta kinnitatakse erakonna juhatuse poolt lihthäälteenamusega. Väljaarvamine erakonna nimekirjast toimub vastavalt käesoleva põhikirja punktile 9.2.

10.4. Erakonnast väljaarvamise või väljaastumise korral kaotab isik kõik erakonna liikme õigused ja volitused.

10.5. Väljaarvatud erakonna liige võib esitada erakonnale taotluse uuesti liikmeks astumiseks mitte varem kui aasta pärast väljaarvamist.

11. Erakonna auesimehed

11.1. "Erakonna Auliige" või "Erakonna Auesimees" on kõrge erakonna aunimetus.

11.2. Aunimetuse "Erakonna Auliige" võib omistada erakonna juhatuse poolt eriliste teenete eest ja aktiivse osalemise eest Eesti iseseisvuse taastamise, riikluse arengu või olulise panuse eest erakonna tegevusse.

11.3. Aunimetus "Erakonna Auesimees" võib omistada endisele erakonna esimehele vastavalt käesoleva põhikirja punktile 11.2.

11.4. "Erakonna Auesimees" autasustatakse märgiga.

III ERAKONNA JUHTIMINE

12. Kongress

12.1. Erakonna kõrgeim juhtorgan on Erakonna üldkoosolek (edaspidi Kongress).

12.2. Kongressi tegevusvormiks on koosolek.

12.3. Erakonna juhatuse liikmed kutsuvad kokku Kongressi vähemalt kord aastas.

12.4. Erakonna esimehe (kaasesimeeste), teiste erakonna juhatuse liikmete (koos enamhääletustega), Revisjonikomisjoni või kirjaliku taotluse alusel, mille esitanud vähemalt üks kümnendik (1/10) erakonna liikmetest, võib kokku kutsuda erakorralise Kongressi.

12.5. Kongressi kokkukutsumisest teavitatakse vähemalt 14 päeva ette erakonna ametlikul veebisaidil.

12.6. Kongressi kutsele tuleb märkida kuupäev, koht, kellaaeg ja päevakord, samuti otsustusprotsessi elektrooniliste vahenditega osalemise tingimused ja e-posti aadress.

13. Kongressi pädevus

13.1. Kujundab erakonna poliitikat, sealhulgas kinnitab strateegilisi dokumente.

13.2. Valib erakonna esimehe või kaasesimehed (mitte rohkem kui kolm) ja juhatuse liikmed neljaks aastaks.

13.3. Valib erakonna liikmetest (välja arvatud juhatuse liikmed) viis (5) isikut kaheaastaseks ametiajaks Revisjonikomisjoni.

13.4. Kinnitab erakonna majandustegevuse aruande finantsaastaks.

13.5. Kinnitab erakonna põhikirja ja programmi ning nende muudatused.

13.6. Vaatab läbi Revisjonikomisjoni aruande.

13.7. Erakonna juhatuse ettepanekul võib Kongress langetada otsuseid teistes organitele kuuluvates küsimustes, välja arvatud Revisjonikomisjon, samuti küsimustes, mis ei kuulu ühegi teise organi pädevusse.

13.8. Otsustab erakonna ühinemise, jagunemise ja likvideerimise küsimusi.

13.9. Kongressi päevakorra määrab kokkukutsuja, juhatuse liikmed võivad päevakorda täiendada.

14. Erakonna Nõukogu

14.1. Erakonna Nõukokku kuuluvad:

• Erakonna juhatuse liikmed.

• Erakonna piirkondlike osakondade esimehed.

• Erakonna fraktsiooni liikmed Eesti Parlamendis.

• Erakonna Euroopa Parlamenti valitud liikmed.

• Erakonna esindajana valitsuses teenivad ministrid.

14.2. Erakonna Nõukokku võivad kuuluda ka piirkondlike osakondade volitatud esindajad vastavalt käesoleva põhikirja punktile 14.3.

14.3. Piirkondlike osakondade volitatud esindajate esinduse aluseks Erakonna Nõukogus on piirkondlike osakondade liikmete arv. Vastavalt järgmisele skeemile:

• 101–200 liiget – üks (1) esindaja

• 201–300 liiget – kaks (2) esindajat

• 301–400 liiget – kolm (3) esindajat

• 401 ja rohkem liiget – neli (4) esindajat

14.4. Erakonna Nõukogu kutsutakse kokku erakonna juhatuse poolt vähemalt kord kahe kuu jooksul.

14.5. Erakonna Nõukogul on õigus algatada nõukogu kokkukutsumine, kui seda kirjalikult nõuavad vähemalt kolmandik (1/3) Erakonna Nõukogu liikmetest.

14.6. Kokkukutsumise vorm on koosolek, sealhulgas videokonverentsi teel.

14.7. Erakonna Nõukogu valib oma hulgast Erakonna Nõukogu esimehe kaheks aastaks.

14.8. Kuulab ära erakonna esimehe (kaasesimeeste), erakonna peasekretäri, Erakonna Nõukogu esimehe tegevusaruanded.

14.9. Koosolekul on sõnaõigus ka:

• Erakonna juhatuse poolt kutsutud külalistel.

14.10. Koostab tööplaani aastaks.

14.11. Kinnitab erakonna dokumendid erakonna programmi alusel.

14.12. Kinnitab erakonna esimehe ettepanekul erakonna kandidaatide nimekirja Eesti Parlamendi ja Euroopa Parlamendi valimisteks, vajadusel täiendab seda erakonna juhatus.

14.13. Otsustab erakondadevaheliste lepingute ja koalitsioonilepingute küsimusi.

14.14. Otsustab erakonna osalemise valitsuses ning kinnitab erakonna ministrikandidaadid erakonna juhatuse ettepanekul.

14.15. Kuulab ära erakonna fraktsiooni ja valitsuses erakonda esindavate ministrite aruanded ning vajadusel hindab nende tööd.

14.16. Otsustab erakonna liitumise rahvusvaheliste ja riiklike organisatsioonidega.

14.17. Erakonna Nõukogu valib endi hulgast "Erakonna Aususkohtu" üheks aastaks ja kinnitab selle töökorra.

15. Erakonna aukohus

15.1. „Erakonna aukohus“ vaatab läbi, otsustab ja lahendab vajadusel erakonna liikmete vahelised konfliktid ning esitab oma otsuse erakonna juhatuse heakskiitmiseks.

15.2. „Erakonna aukohus“ koosneb erakonna Nõukogu seitsmest (7) liikmest.

15.3. Oma otsustes toetub „Erakonna aukohus“ erakonna põhikirjale, erakonna programmile ja "Erakonna eetikakoodeksile".

16. Erakonna juhtimine

16.1. Erakonna tegevust juhivad ja esindavad erakonna juhatuse liikmed.

16.2. Esimees (või kaasesimehed) juhib ja koordineerib erakonna juhatust.

16.3. Erakonna juhatusse kuulub kuni viisteist (15) liiget, sealhulgas erakonna esimees või kaasesimehed, erakonna peasekretär ja teised erakonna juhatuse liikmed.

16.4. Esimees (või kaasesimehed) nimetab erakonna esimehe asetäitjad, kuid mitte rohkem kui kolm (3) asetäitjat, esimehe (või kaasesimeeste) volituste perioodiks.

16.5. Erakonna juhatus valitakse kongressil neljaks (4) aastaks vastavalt juhatuse liikmete valimiste tulemustele. Juhatuse mandaat kestab kuni uute valimisteni. Kui juhatuse liige lahkub ametikohalt või lahkub erakonnast, saab järgmisest kongressil hääletustulemuse saanust kandidaadist juhatuse liige.

17. Erakonna juhatuse esindusõigus

17.1. Erakonna esimehel (või kaasesimeestel) on õigus esindada erakonda kõigis erakonna asjades ja õigustoimingutes. Kahe kaasesimehe puhul-ühiselt. Kolme kaasesimehe puhul piisab erakonna esindamiseks kahest kaasesimehest.

17.2. Erakonna peasekretäril on õigus esindada erakonda esimehe (või kaasesimeeste) ja juhatuse liikmete volituste alusel ja juhatuse heakskiidul.

17.3. Teistel juhatuse liikmetel on õigus esindada erakonda ainult koos.

17.4. Erakonna esimees (või kaasesimehed) võivad ajutiselt delegeerida oma kohustused kohtumenetlustes asetäitjatele, teavitades sellest erakonna juhatust.

17.5. Erakonna juhatusel on õigus müüa või koormata erakonna kinnis- või vallasvara, mis on kantud registrisse.

17.6. Erakonna esimees (või kaasesimehed) esindavad erakonda läbirääkimistel teiste organisatsioonidega, kui erakonna juhatus pole teist otsust teinud.

17.7. Erakonna esimees (või kaasesimehed) võivad ajutiselt delegeerida oma kohustused asetäitjatele, teavitades sellest erakonna juhatust.

18. Erakonna juhatuse pädevus

18.1. Korraldab erakonna tegevust, sealhulgas majandustegevust ja kinnitab erakonna eelarve.

18.2. Kinnitab ja koordineerib piirkondlike osakondade ja teiste osakondade loomise.

18.3. Kinnitab erakonna delegatsioonid poliitiliste läbirääkimiste jaoks ja annab neile volitused.

18.4. Esitab erakonna Nõukogule heakskiitmiseks Riigikogu ja Euroopa Parlamendi kandidaatidele nimekirjad.

18.5. Esitab erakonna poolt ministrikandidaadid erakonna Nõukogule heakskiitmiseks.

18.6. Arutab ja kinnitab erakonna poolt esitatud või toetatud kandidaadid teistele kõrgetele ametikohtadele.

18.7. Otsustab erakonna liikme väljaarvamise erakonnast.

18.8. Kinnitab muud organisatsioonid, mis koosnevad erakonna liikmetest.

18.9. Täidab muid kohustusi vastavalt Kongressi otsustele ja kehtivale seadusandlusele.

19. Revisjonikomisjon

19.1. Erakonna kongress valib revisjonikomisjoni, kui selline päevakorrapunkt on kongressi päevakorras.

19.2. Erakonna revisjonikomisjon koosneb viiest (5) liikmest, keda valitakse kongressil kaheks aastaks. Kui revisjonikomisjoni liige keeldub ametikohast või lahkub erakonnast, saab kongressil järgmise hääletustulemuse saanud kandidaadist revisjonikomisjoni liige.

19.3. Revisjonikomisjoni liikmed valivad endi hulgast esimehe.

19.4. Revisjonikomisjon kontrollib erakonna varade seaduslikku kasutamist.

19.5. Revisjonikomisjon on vastutav ainult erakonna kongressi ees.

19.6. Koostab ja esitab kongressile aruande erakonna varade kasutamise ja kontrolli kohta.

19.7. Esitab oma ettepanekud erakonna juhatusele eelnevaks arutamiseks.

IV OTSUSTE VASTUVÕTMINE

20. Otsuste vastuvõtmine Kongressil

20.1. Erakonna Kongress on peamine otsustusorgan, sõltumata sellel osalevate erakonnaliikmete arvust või hääletamises osalevate liikmete arvust.

20.2. Erakonna Kongressil tehakse otsused, kui otsuse poolt hääletab enam kui pool kohalolevatest liikmetest (lihtenamus), kui käesolevas põhikirjas või seaduses ei ole suurema häälteenamuse nõuet.

20.3. Erakonna Kongressil on õigus pidada koosolekuid, teha otsuseid ja korraldada valimisi nii kohapeal kui ka elektroonilisel kujul.

21. Otsuste tegemine Erakonna Nõukogus

21.1. Otsused Erakonna Nõukogu koosolekutel tehakse, kui otsuse poolt hääletab üle poole kohalolnud liikmetest (lihtenamus).

21.2. Erakonna Nõukogu koosolek loetakse pädevaks, kui koosolekul osaleb või hääletab vähemalt üks kolmandik (1/3) Nõukogu liikmetest.

21.3. Erakonna Nõukogu koosolekuid võib pidada, otsuseid võib vastu võtta ja valimisi korraldada nii kohapeal kui ka elektroonilisel kujul.

22. Otsuste tegemine Erakonna juhatuse liikmete poolt

22.1. Erakonna KOOS juhatuse liikmed juhinduvad otsuste vastuvõtmisel põhimõttest - KOOS, mis tähendab ühehäälset otsuste vastuvõtmist sõltumata koosoleku vormist (kohapeal või videokonverentsi teel).

22.2. Kui mingil põhjusel ei õnnestu kohe ühehäälselt hääletada, siis hiljemalt kolme (3) päeva jooksul korraldatakse kordushääletus, kus otsuse võib vastu võtta kahe kolmandiku (2/3) häälteenamusega. Hääletama peavad kõik juhatuse liikmed.

V ERAKONNA ÜLESEHITUS

23. Osakond

23.1. Iga erakonna liige astub vastava piirkonna osakonda vastavalt püsivale elukohale või teatab soovist astuda teise osakonda. Osakond vastab kohaliku omavalitsuse piiridele. Liige võib oma osalemist osakondades muuta, teatades sellest uue osakonna juhtkonnale.

23.2. Erandina on Tallinnas moodustatud 8 osakonda ja Tallinna osakonnad vastavad linna piirkondadele. Tallinna osakondade esimehed ja Tallinna piirkondlike osakondade esimehed moodustavad 11-liikmelise Tallinna koostöönõukogu. Tallinna koostöönõukogu otsustab kohalike valimiste kandidaatide nimekirja ja kohaliku võimu teemade üleTallinnas. Tallinna koostöönõukogu liikmed valivad endale esimehe ja vajadusel aseesimehed.

23.3. Erakonna liikmed, kes elavad välismaal, võivad luua osakondi väljaspool Eestit.

23.4. Osakonna ülesandeks on erakonna liikmete tegevuse koordineerimine kohalike omavalitsuste organites, osalemine omavalitsuste või linnavolikogude valimistel ning erakonna juhtimisorganite poliitika kujundamine ja otsuste vastuvõtmine osakonnas.

23.5. Osakonna kõrgeim otsustuskogu on osakonna üldkoosolek, kus osalevad sellele osakonnale kuuluvad erakonna liikmed otsustusõigusega. Osakonna üldkoosolek koguneb vähemalt üks kord poolaastas. Osakonna üldkoosoleku kokkukutsumisel ja otsuste vastuvõtmisel kohaldatakse erakonna kongressi nõudeid.

23.6. Osakonna üldkoosolekul on õigus valida osakonna esimees kaheaastase ametiajaga ja ellu viia erakonna poliitikat osakonna tasandil, sealhulgas kohaliku võimu teostamist.

23.7. Osakonna juhatuse liikmed valivad endale osakonna esimehe ja vajadusel aseesimehed.

23.8. Osakonna juhatuse ülesandeks on erakonna tugevdamine ja liikmeskonna suurendamine kohalike omavalitsuste organites.

24. Regionaalosakond

24.1. Erakonnas on kaksteist (12) regionaalosakonda. Regionaalosakonna moodustavad samasse Riigikogu valimisringkonda kuuluvate omavalitsuste osakondade liikmed ning regionaalosakondade piirid langevad kokku Riigikogu valimisringkondadega. Osakonna liige, kes elab välismaal, kuulub oma Riigikogu valimisringkonnale vastavasse regionaalosakonda või teatab soovist kuuluda teise regionaalosakonda.

24.2. Regionaalosakonna kõrgeim otsustuskogu on regionaalosakonna üldkoosolek, kus osalevad sellele piirkonnale kuuluvad erakonna liikmed otsustusõigusega. Regionaalosakonna üldkoosolek koguneb vähemalt üks kord poolaastas. Regionaalosakonna üldkoosoleku kokkukutsumisel ja otsuste vastuvõtmisel kohaldatakse erakonna kongressi nõudeid.

24.3. Regionaalosakonna üldkoosoleku pädevusse kuulub regionaalosakonna juhtkonna valimine kaheks aastaks ja erakonna poliitika elluviimine piirkondlikul tasandil, sealhulgas teha koostööd piirkonna ringkonnast valitud Riigikogu liikmetega.

24.4. Regionaalosakonna juhtkonna liikmed valivad endale regionaalosakonna esimehe ja vajadusel aseesimehed.

24.5. Regionaalosakonna juhtkonna ülesandeks on erakonna tugevdamine ja liikmeskonna suurendamine Riigikogu valimisringkonnas.

VI ERAKONNA ÜHINEMINE, LÕPETAMINE JA JAGUNEMINE

25. Üle 2/3 erakonna kongressil osalevatest peab hääletama vastava ettepaneku poolt erakonna ühinemise, laialisaatmise või jagunemise osas.

26. Ühinemisleping koostatakse ühinevate poliitiliste erakondade juhatuste poolt ja see jõustub pärast selle allkirjastamist osapoolte poolt ning ühinevate erakondade üldkoosolekul kinnitamist. Ühinemislepingus võib ette näha ajutisi erandeid põhikirjast.

27. Erakonna kongress, olles otsustanud erakonna laiali saata või selle jagada, moodustab vara jagamiseks komisjoni. Erakonna laialisaatmise korral määrab erakonna kongress isikud, kellel on õigus varade jagamisele.