Tere, sõbrad. Ilmselgelt on meie väikeses riigis elavad inimesed väsinud, pettunud ja apaatsed. Paljud kirjutavad, et tahaks alla anda, nende häält ei kuulda ei Toompeal ega ministrikabinettides. Rahva arvamus ei huvita tegelikult kedagi. Kelle tahet sellisel juhul siis valitsev eliit teostab, võime vaid oletada (suure tõenäosusega).
Igapäevased meediakajastused järjekordsetest tootmiste kärbetest, ettevõtete sulgemisest, lüpsilehmade lihakombinaatidesse saatmisest räägivad enda eest. Järjekordne teadanne, et elekter kallineb OLULISELT ja sellest tulenevalt ka kõik muu, on juba rahulikult tajutav, sest kaotada pole praktiliselt enam midagi. Meediakajastused, et paljudes maakondades ületab surm sündimust kordades, enam ei ehmata ega üllata kedagi. Riik sureb, sureb vaikselt välja. Meie valitsus eesotsas peaministriga tegutseb oma rahva kahjuks. Räägitakse vaid sellest, kui palju laenati järjekordselt raha ja kui palju tuleks kulutada relvastusele. Kõik saavad suurepäraselt aru, et toimub lõhestumine, võõrandamine, röövimine, kuid kõik vaikivad. Ajalugu ei õpeta meile, härrased, midagi. Mis juhtub siis, kui riik elab võlgades? Täpselt nii, seda riiki juhivad oma äranägemise järgi need, kellele riik on võlgu. Nii tõmmatakse riik ka sõtta. Sellega, kes sulle raha annab, vaielda ei saa, muidu võidakse rahakraan kinni keerata.
Mida siis täpsemalt kaitseb Kaja Kallase valitsus?
Rahva huve? Riigi huve? Võib-olla tulevaste põlvkondade huve? Üldsegi mitte. Nad kaitsevad oma isiklikke huve, oma raha. Nende jaoks on Eesti tulus äriprojekt.
Soome sai isu kiiresti täis, maitstes vabade sanktsioonide leiba ja näis mõistvat, et kodu on seal, kus on soe, kus on kõht täis ja turvaline. Olles kaotanud palju raha Venemaa energiavarude, puidu ja turistide voolu puudumise tõttu, hakkasid "kuumad soome poisid" oma valitsusele ebamugavaid küsimusi esitama. Soomlased hakkasid huvi tundma iseendi häda vastu ja otsustasid, et on aeg kõik tehtu tagasi keerata, pöörduda tagasi esialgse ajaloo juurde. Kuigi soomlased pole eestlased, suutsid nad oma maad kaitsta ja naabritega rahu säilitada. Mis puudutab eestlase mentaliteeti, siis ma ei kujuta ettegi, millal saabub täiskõhutunne ja säilib palgast palgani. Millal ükskord inimesed taipavad, et sellist linnapead, kes teatab, et vallandatud õpetajad (aga need on kõrgharidusega spetsialistid, kelle teadmised on magistri tasemel), võivad tehasesse tööle, pole riigil vaja. Riik otsustas need õpetajad töölt välja visata, asendades nad mitte spetsialistidega, vaid “keelekandjatega”. Selline linnapea on nii linna ja riigi vaenlane. Selliseid linnapeasid, asetäitjaid, ministreid, kantslereid on juba liiga palju. Meie riigis on nüüd tähtsaim tegevus- Eesti tapmine, et kiusata Putinit.
Täna lugesin märkust, kuidas kassapidaja sai poes kokku järjekorras seisva riigikogu saadikuga, (see kõlab juba huvitavalt, eks ju) ja esitas talle küsimuse, et miks talle makstakse 750 eurot palka, kuid tugevad ja terved mehed, kes kleebivad kaupadele hinnasilte, saavad 1500 eurot!? (lisan selgituseks, et need tugevad-terved mehed on pagulased, kes tulid Ukrainast). Kaldun arvama, et selle saadiku mittemidagi ütlev vastus, a´la bla-bla-bla, ei rahuldanud kassapidajat. Pagulased ise vastasid umbes samamoodi. Et meie kaitseme teid siin, sellepärast saamegi nii palju palka. Kelle jaoks seda riiki ette valmistatakse, kes jääb homme sinna jääb.
Loomulikult mõistan, et need, kes seda artiklit loevad, mõtlevad samamoodi nagu mina ja need, kes on tüüriratta juures, ei loe neid ridu kunagi. Kuid äkki keegi siiski suudab edastada Olümposele, kus meie “tüürimehed” end juba jumalatena tunnevad, teate tavalistelt inimestelt, kes armastavad oma maad... Äkki. Äkki. Kuid äkki hüppavad vaid kirbud.
Senikaua, kui inimesed ise ei mõista, et peale nende endi ei aita neid keegi, ei muutu midagi. Kallid inimesed, olgem kriitilisemad riigis toimuva suhtes! USA ja EL-i kehtestatud sanktsioonid hävitavad väikeriike samamoodi, nagu on neis riikides hävitatud ülevalt poolt tulnud korraldustel nii tootmine, põllumajandus, tööstus, eraettevõtlus kui ka palju muud. Vaid need riigid jäävad püsima, kes vastupidiselt Washingtoni ja Brüsseli korraldustele seavad esiplaanile oma riigi ja oma riigis elavate inimeste huvid.
On ju palju häid näiteid tavaliste inimeste omavahelisest suhtlusest. On ka teemasid, mis pakuvad huvi paljudele, olenemata rahvusest, usust, nahavärvist, keelest. Näiteks petitsioon lubamatu mootorsõidukite maksu kehtestamise kohta on kogunud juba või siis vaid üle 50 000 allkirja. Mida see tähendab? See tähendab aga seda, et riigi tavakodanikke puudutavate probleemide valulävi pole veel saabunud, Aga siis võib lihtsalt olla juba liiga hilja, kui just SEE teadvustamise hetk kätte jõuab. Küsida pole enam kelleltki, EESTI RIIKI ENAM POLE…
Ilja Masljakov