Eestis ei ole ühist arusaama inimõiguste osas õiglasele, sõltumatule ja avalikule kohtumenetlusele
25.10.2023 18:10

Õiguskomisjoni istung kutsus esile elava arutelu


Aivo Peterson on rahuliikumise KOOS asutaja ja Riigikogu valimistel ereda isiku ja eesti patrioodina silma paistnud mees. Märtsis 2023 võeti Peterson vahi alla Kaitsepolitsei kahtlustusega riigivastases tegevuses. Eeluurimine käis kinniste uste taga. Erakonna KOOS liikmed ja Petersoni kohtuasja vastu huvi tundvad inimesed olid pöördunud mitme tõsise riigiameti poole nõudmaks selgitusi kinniseks kuulutatud menetlusprotsessi põhjendatuse küsimuses. Erakonna KOOS liikmed on veendunud, et Petersoni vahi alla võtmine ja tema Tallinna Vanglas hoidmine juba kaheksanda kuu vältel on Kaitsepolitsei kokku kägardatud ja kunstlikult loodud olukord, kus Petersonile heidetakse ette "Venemaa narratiivide" toetamist ja osalemist vägivallatus riigivastases tegevuses. Üldsusele on maalitud ajakirjanduse ja muu meedia tigeda ja rõõmsa huiamise ja parastamise saatel pilt Petersonist kui "küürakast" putinistist, riigireeturist ja kremlimeelsest. Erakonna KOOS liikmed ja rahuliikumise kandvaid ideid toetavad inimesed nõuavad tungivalt, et kohtuistungid Petersoni üle oleksid avalikud ja sõltumatud valitsevate võimude ettekirjutustest. Petersoni kodaniku õigused poliitilistele vaadetele peaksid olema tagatud EV Põhiseadusega ning ei tohi sõltuda välispoliitikast ja arusaamadest, kes on õige patrioot ja kelle poolel tuleks sõdida. Peterson on alati rääkinud Eesti rahust ja võimalikest viisidest, kuidas arendada, taastada ja säilitada rahvusvahelist dialoogi.

Tänane Õiguskomisjoni istung kestis 11:20-11:55. Esimesena anti sõna Aivo Petersoni advokaadile Mati Senkelile. Advokaat ütles, et taasiseseisvunud Eestis Petersoni juhtum on ainulaadne selle tõttu, et inimese üle mõistetakse kohut tema veendumuste tõttu. Senkel rääkis varasemast kohtupraktikast, kus vangistati "nõukogude vastase tegevuse" eest tuntud eesti ühiskonnategelasi, mitmed neist on surnud Venemaa vangilaagrites. Petersoni rahumeelset ühiskondlikku tegevust advokaadi sõnul ei saa võrrelda Eesti kohtu alla sattunud inimestega, kes olid tegutsemas teise riigi kasuks, edastades, näiteks, teisele riigile salastatud infot.

Järgnevalt Eduard Odinets andis sõna mulle. Esitasin ennast rahuliikumise KOOS liikmena, mille asutajaks on Aivo Peterson. Odinets palus täpsustada, kas esindan istungil erakonda KOOS, loomulikult vastasin, et olen ka erakonna KOOS liige. Minu üllatuseks Eduard Odinets õiguskomisjoni juhatajana, kuuldes, et olen rahuliikumise KOOS liige, ütles, et ta ei tea sellisest liikumisest midagi, nagu oleks see temale uudiseks.

Mina ütlesin, et kohtuistung Petersoni üle peaks olema avalik üldsuse huvides.

Oli elav, sugugi mitte tagasihoidlik arutelu. Esimesena ütles oma arvamuse Valdo Randpere (Reformerakond). Ta ütles, et see rahuliikumine ja erakond KOOS rahunegu maha. Liisa Pakosta ütles järgmisena, et seaduse eelnõu ettepanekut kohtupidamise avalikuna hoidmise tingimuste täiendamiseks ei ole vaja arutada ja paneme punkti. Tulid appi oma väga viisaka arvamusega Varro Vooglaid ja Kert Kingo. Veel üks komisjoniliige ütles, et Aivo Petersonit avaliku elu tegelaseks pidada ei saa.

Kohal oli ka Justiitsministeeriumi esindaja, kes ütles, et vastavalt EV Põhiseadusele kohtu ees on kõik võrdsed ja Eestile laieneb ka Euroopa õigus, mis reguleerib ja seletab lahti veelgi täpsemalt, millistel juhtudel saab kohtuistungit kuulutada kinniseks.

Kert Kingo küsis Justiitsministeeriumi esindajalt, kui palju peab olema inimesi, kas 4000 või 50, et saaks rääkida "avalikuse" huvist. Esindaja vastas, et vastavalt Põhiseadusele kohtuistungid on kõigile huvitatud isikutele vaikimisi avalikud, välja arvatud erandjuhtumid. Numbritest ta ei rääkinud.

Advokaat Senkel tuletas meelde, et Aivo Peterson osales viimastel Riigikogu valimistel ja sai valijatelt pea 4000 häält, sellise muljet avaldava valimistulemusega paistavad silma vaid 28 tänases Riigikogu koosseisus olevad rahvasaadikut, seega poliitikuna Peterson on võitnud oma valijate usaldust ja avaliku elu tegelasena on edendamas kodanikurahu Eestis.

Sandra Sirge