Ükskõiksus tähendab ebaõiglusega leppimist.
02.02.2025 13:24

Teine talv kriisis – millega tegeles kohaliku võimu 2024. aastal?


Kohalik võim peab lahendama elanike probleeme, mitte neid kõrvalt vaatama

1 veebruaril toimus Narvas meeleavaldus enneolematu kütte- ja sooja vee hindade tõusu vastu. Linnakodanikud, kes olid šokeeritud oma arvetest, kogunesid Stockholmi platsile, et väljendada oma rahulolematust linna poliitika suhtes ning nõuda reaalseid lahendusi. Kuid selle asemel, et pidada konstruktiivset dialoogi ja otsida väljapääsu kriisist, demonstreeris kohalik omavalitsus taas tegevusetust.

Narva elanikud andsid valimistel oma hääle ja volitused linnavolikogu liikmetele, usaldades neile linna probleemide lahendamise. Kuid selle asemel, et oma valijate huve kaitsta, veeretab kohalik võim vastutuse taas kodanike õlgadele. Selle näiteks on olukord, kus meeleavalduse korraldaja Tatjana Aleksejeva pöördus nii Riigikogu kui ka Narva linnavolikogu saadikute poole, kuid tema pöördumised jäeti lihtsalt tähelepanuta. Kohalik omavalitsus piirdus ainult soovitustega, kellele ja kuhu kaebusi esitada. Kas selleks valisid narvalased oma esindajad nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil? Iga valimiskampaania ajal kinnitavad need samad poliitikud, kui lähedal nad on rahvale ja kuidas nad tema eest hoolitsevad. Kuid pärast valimisi unustatakse need lubadused ning rahvas jäetakse omapead.


Linnapea, kes vaatab pealt, aga ei lahenda probleeme

Teist talve järjest pole Narva võimud valmis kõrgete küttearvete probleemi lahendama. Selle asemel, et otsida kriisist väljapääsu, kulutasid nad kogu 2024. aasta kohaliku omavalitsuse sisemistele ümberkorraldustele. Poliitilised mängud ja võimuvõitlus olid neile olulisemad kui linnakodanike tegelikud probleemid. Selle tulemusena muutusid küttearved taas üle jõu käivaks ning lahendusi endiselt pole.

Meeleavaldusel, mille tähtsus linnale oli suur, osales ainukese võimuesindajana Narva linnapea Katri Raik. Kuid selle asemel, et astuda mikrofoni juurde ja anda ausad vastused linnakodanike küsimustele, eelistas ta jääda kõrvaltvaatajaks. Kui elanikud palusid konkreetseid lahendusi kriisist väljumiseks, soovitas ta jälle inimestel „toatemperatuuri alandada“. Aga kui palju veel saab temperatuuri alandada? Kas kodudes külmetamine on tõesti lahendus? Ajalugu on näidanud, et hoolimatud ja üleolevad sõnavõtud nagu „Kui neil pole leiba, söögu kooke!“ või „Pole raha lihapirukate jaoks – sööge maksapirukaid” pole kunagi midagi head toonud, vaid näidanud võimude täielikku võõrandumist rahvast.


Narva ajaleht „Gorod“ eksitas teadlikult inimesi

Eraldi pahameelt tekitab asjaolu, et kohalik Narva ajaleht „Gorod“ moonutas teadlikult meeleavalduse kohta käivat infot, avaldades vale algusaja – 12:00 asemel 14:00. Selle sihiliku sabotaaži tõttu saabusid paljud linnakodanikud kaks tundi enne ürituse tegelikku algust, nägid tühja platsi ja läksid pettunult koju, arvates, et meeleavaldust ei toimugi. Veelgi enam, ajaleht keeldus avaldamast partei KOOS eelmisel päeval saadetud artiklit, väites, et nad ei saanud seda kätte. Selline käitumine on teadlik takistus kodanike õigusele saada usaldusväärset teavet. Jääb ebaselgeks, mille alusel „Gorod“ otsustas avaldada valeinfo ja kust nad said meeleavalduse algusaja kohta ekslikku teavet, kui ürituse korraldajad polnud neile midagi sellist edastanud.


Kes vastutab tegevusetuse eest?

Narva elanikud omavad täielikku õigust nõuda oma valitud esindajatelt konkreetseid lahendusi ja oma huvide kaitsmist. Kohalik omavalitsus ei tohi piirduda protestide kõrvalt vaatamisega, vaid peab aktiivselt otsima väljapääsu kriisist. Vastasel juhul kaotab rahvas täielikult usalduse võimude vastu ning sotsiaalne rahulolematus kasvab. Küttehindade küsimust ei saa enam edasi lükata ega proteste ignoreerida. Tegutsemise aeg on juba ammu kätte jõudnud.

Suur tänu kõigile narvalastele, kes ei jäänud ükskõikseks ja tulid meeleavaldusele!
Teie hääl, teie aktiivsus ja sihikindlus loovad võimaluse muutusteks. Ükskõiksus tähendab ebaõiglusega leppimist. Ainult ühiselt tegutsedes saame saavutada õiglasemad tariifid ja väärika suhtumise võimude poolt. Nõuda seda, mis inimestele õigusega kuulub – see on iga kodaniku kohustus. Olgem ühtsed oma õiguste eest võitlemisel!


Igor Hopp

erakonna KOOS juhatuse liige